|
|
 |
 |
Keila raamatukogu ajalugu on uurinud ja sellest kirjutanud Mall Aunver
Keila raamatukogu kroonika 1918-1969
Keila raamatukogu kroonika 1970-1989
Keila raamatukogu kroonika 1990-1995
Neid kroonikaid on võimalik lugeda lugemissaalis
Noppeid kroonikast:
Ajaleht Olevik kirjutab 1886. aastal- Keila raamatukogu õitseb hästi ja tema eest hoolitseja härra Maaberg
kannab ka ajalehtede väljalaenutamise eest hoolt. Keilas loetakse see aasta palju rohkem kui mineval aastal.
Ka raamatukogust, mis 1884. aasta lõpul kiriku juurde asutati, võetakse rohkesti raamatuid lugeda.See on hää
tunnustus rahva vaimuelust.
Jakob Maaberg asutas 1883. aastal Keilasse esimese laenu-raamatukogu, mis tegutses üheksa aastat.
Eesti, Liivimaa ja Peterburi raamatukogude nimekirjades aastatest 1909-1911 ja 1913 märgitakse ära
1903. aastal asutatud raamatukogu Keila mõisas.,
Praegune raamatukogu peab oma eelkäijaks siiski Keila Rahvahariduse Seltsi raamatukogu, mis avati lugejatele
2. veebruaril 1919. aastal.
Kui Keila 1938. aastal sai linnaõigused, otsustas selts raamatukogu üle anda linnale.
Seetõttu paranes raamatukogu rahaline seis ja sai aastas juurde osta 100 raamatut.
Aruande järgi osutus loetavamaks raamatuks 1940. aastal August Gailiti Karge meri.
1941. aastal oli raamatukogus 3500 köidet.
Sõja aastatel jäi raamatukogu üsnagi laokile, palju raamatuid kanti laiali.
1945. aastal kandis raamatukogu nimetust Keila Valla ja Linna Keskraamatukogu ja fondis 2547
raamatut. Märtsikuus saabusid esimesed keelatud raamatute nimekirjad. Kõike keelatut ei hävitatud, näiteks
V. Vaga Kunstiajaloost lõigati Eesti osa lihtsalt välja.
Lugejatele avati raamatukogu 29. aprillil 1945.aastal ja laenutati kolmapäeviti, reedeti 18-20 ja
pühapäevati 15-17.
1. oktoobril 1951 loodi Keilas lasteraamatukogu. Eraldi tuba saadi alles aasta lõpul.
1955. aastal kirjutati ajalehes Kollektiivne Töö: On täiesti lubamatu, et raamatukogu tegevus piirdub
ainult tööga raamatukogus. Raamatukogutöötajad peavad erilist tähelepanu pöörama sellele, et kirjandust
viidaks igasse tööbrigaadi. Üks operatiivsemaid töövorme on ajalehtede ja ajakirjade kasutamine,
korraldades aktiivi kaasabiga ettelugemisi-vestlusi brigaadides, farmides, pöllul, rehepeksuplatsidel...
1957. aastal koliti uude vastvalminud kultuurimajja.
1962. aasta aprillis liideti Keila rajoon Harju rajooniga. Keila raamatukogu kaotas seeläbi oma rajooniraamatukogu
staatuse. Raamatukogust sai Keila Linnaraamatukogu.
1963. aastal alustati kodulookartoteegi pidamist ja ka raamatukogu ajaloo uurimist.
Kuuekümnendate aastate alguses oli väga populaarne raamat M. Möldre Eesriie avaneb,
kuid raamatukogu sai ainult kaks eksemplari. Korraldati lugejatele ühislugemine ja arutelu.
|
|
